Me veedame umbes kolmandiku oma elust magades. Magamine on igapäevaselt korduv olek, mille vältel teevad su keha ja vaim puhkepausi. See on vajalik arengu ja mälu jaoks. Su keha taastub, lihased lõdvestuvad ning vaim puhkab. Ühtlasi sead sa ennast valmis uueks päevaks.

 

Vähene magamine või ebakvaliteetne uni?

Une kvaliteet on seotud sellega, kuidas me päevasel ajal toimime. Vähene uni mõjutab tugevasti aju funktsioneerimist, mälu, keskendumisvõimet, reaktsioone, otsustusvõimet, aja- ja ruumitaju ning planeerimisoskust. Lisaks mõjutab see ka meie emotsioonaalset poolt ning sellega seoses ka otseselt füüsilist ja vaimset tervist. Kvaliteetne uni tagab meile energilise ja terve keha.

Magamine on keeruline protsess meie ajus, mida mõjutavad mitmed erinevad faktorid. Kogu magamise protsessi voodisse minekust ärkamiseni võime jaga neljaks osaks:

1. Ettevalmistumine

2. Uinumine

3. Magamine

4. Ärkamine

Ettevalmistumine

Haigutamine, väsinud pea ning rasked silmalaud on selged sümptomid sellest, et hakkad ära väsima ning keha annab meile sel  moel märku, et vajab päeval tehtud füüsilistest ja vaimsetest tegevustest puhkust.

Uinumine

Ümbritsevat tajumine aina hägustub ning sillmade kiired liigutused asenduvad aeglaste ja ringlevatega. Magamise protsessil ajal  meie kehatemperatuur langeb.

Magamine

Magamine koosneb kolmest põhitsüklist. Igale tsüklile järgneb üleminekuperiood, mille jooksul me ärkame. Keskmiselt ärkame seitse kuni kümme korda öö jooksul ilma seda endale teadvustamata. Pooleteise tunnise unetsükliga läbime :

Kerge uni – une esimene faas on kerge ja lühike. Seda faasi läbid vaid mõnel korral öö jooksul. Esimest korda sellesse faasi jõudes raugevad su mõtted ja lõdvestuvad lihased. Seejärel väheneb südame löögisagedus ja langeb kehatemperatuur.

Sügav uni – umbes 20 minuti möödudes muutuvad keha ja aju täiesti lõdvestatuks. Sel hetkel jõuab ajutegevus miinimumini ning seeläbi jõuame sügava une faasi. Sügava une ajal on spontaanse ülesärkamise tõenäosus madal.

REM uni – pärast 30 minutit sügavat und hakkavad protsessid muutma: keha ja aju muutuvad aktiivseks, südame löögisagedus tõuseb, hingamine muutub ebaühtlaseks ja silmad liiguvad edasi-tagasi. Käes on REM une faas (nimi tuleb väljendist Rapid Eye Movement ehk ingl. k kiired silmaliigutused). Selles faasis toimub ka unenägude nägemine.

Üles ärkamine – varastel hommikutundidel leiavad aset vähem sügavamad unefaasid, tekitades võimaluse tasapisi ärgata. Üles ärgates kehatemperatuur tõuseb ning bioloogiline kell valmistab keha uueks päevaks ette.

Mis juhtub magamise ajal?

 

• Magamise ajal on meie aju aktiivne, kuid mitte samal moel nagu ärkvel olles. See sarnaneb üsna palju mõnele hooldusprotsessile. Päeva jooksul omandatud informatsioon talletatakse või kustutatakse.
• Magamine annab kehale võimaluse taastuda päevastest pingutustest. Kasvuhormoonide tootmine jõuab maksimumini, rakkude jagunemitsükli tempo kasvab ning vaimseid varud täienevad.
• Magades meie lihased lõdvestuvad.
• Inimesed näevad öö jooksul keskmiselt kaks tundi unenägusid ning paljud ei mäleta sellest midagi või mäletavad küllaltki vähe eelneval ööl nähtud unenägude sisu. Me näeme keskmiselt viit unenägu öö jooksul, kuid üldiselt mäletame sellest üht või kaht unenägu nädala lõikes.

  

Une algust ja lõppu aitab reguleerida käbikehas toodetav hormoon melatoniin. Õhtul toob hämarus kaasa melatoniini tootmise kasvu. Öösel melatoniini kontsentratsioon kehas väheneb ning hommikune päikesevalgus signaliseerib tootmise lõpetamist, millele järgneb üles ärkamine. Hea une saavutamiseks ja naturaalse melatoniini tootmiseks peaks iga päev ärkama ja magama minema enam-vähem samadel aegadel. Päeval peaks liikuma piisavalt, eelistatult veetma päeva valguse käes, enne magamaminekut aga seda vältima. Magamistuba peaks olema pime ja vaikne. Toituma peaks tervislikult ja regulaarselt, sööma rohkesti puu- ja köögivilju ning täisteratooteid, kuna neis sisalduvad vitamiinid ja mineraalained soodustavad melatoniini sünteesi käbinäärmes.

Tihtipeale on meil kõigil elus perioode, kus uni on häiritud erinevate eluliste faktorite tõttu, kuid päevased tegevused vajad tähelepanu ning magamatus vähendab oluliselt meie vaimset ja füüsilist sooritusvõimet. Aga mida siis teha?

Kindlasti tuleks leida üles probleemi juurpõhjus (nt stress) ning mitte jääda lootma abivahenditele. Ent ajutiseks suurepäraskes abiliseks võib olla MELATONIIN Ohutu melatoniini toidulisandi doos on selline, mis on efektiivne uinumiseks. Tavaliselt on see 0,5-3 mg. See sõltub aga kehakaalust, vanusest ja melatoniini tundlikkusest. Alustada tuleb alati madalast melatoniini doosist.

Pea meeles, et melatoniini tarbimine ei ole lahendus, vaid tegu on sinu ajutise abilisega.

Liikuge, tundke elust rõõmu, vähem stressi ning head ja kvaliteetset und

Teie Personaaltreener

Liina